Kammermuusika kandamid vabal laval
2.06.2023
Kolm vaheaegadega eraldatud ajalist ruumi pakkusid kogemiseks esindusliku ja mitmekesise interpreetide galerii.
TAAVI HARK
Kontsert „Interpreetide vaba lava“ 19. V Eesti muusika- ja teatriakadeemia suures saalis.
Eesti Interpreetide Liidu teist aastat toimuv kevadine galakontsert „Interpreetide vaba lava“ pakkus kuulamiseks avarat valikut interpreete, seejuures küllalt erinevatelt erialadelt. Muusika- ja teatriakadeemia suures saalis toimunud kontsert tõi kogemiseks ümaralt kolme tunni jagu interpreetide endi maitse kohaselt valitud heliteoseid klassitsismist tänapäevani. Ritta said mõõduka mahuga kammermuusika kandamid, mis ei koorma liialdase ulatusega. Säärane muusikaline „käsipagas“ sobib galavormis kontserdile ju ideaalselt, pealegi võib ka väikevorm kätkeda suurt sisu.
Lõpp on algus on lõpp
Pisut paradoksaalsel moel avas õhtu pisike järelmärkus – Valentõn Sõlvestrovi sonaadi „Post scriptum“ esimene osa, mille esitasid viiuldaja Marie-Helen Aavakivi ja pianist Anneli Tohver. Sageli sordiini all kulgev meditatiivne mõttestik katkes vaid mõnes põgusas elavnemises, mis ihkasid aina rahu otsides tagasi sordiini vaigistava mõju alla. Annaks vaid saatus pisutki tröösti ka helilooja kodumaale, kus paraku ei paista jäledustele rahustavat lõppu. Kõik ei ole siiski sootuks kadunud, kinnitas edasine. Mõrkja meeleheite vastumürgiks pakuti Ameerika poetessi Emily Dickinsoni sõnadele kirjutatud Tõnu Kõrvitsa kammerteost „Hope“ ehk „Lootus“, mille mahedad piirjooned tegid kuuldavaks sopran Kädy Plaas, viiuldaja Kaija Lukas, tšellist Valle-Rasmus Roots ja pianist Piret Väinmaa.
/…/
Viide originaalile: Artikkel ajalehes Sirp