https:\/\/www.ajakirimuusika.ee\/single-post\/2019\/12\/09\/eesti-viiuldajate-meisterlikkus-1930-aastatel-ja-edu-v\u00e4lismaal-professor-johannes-paulsen<\/a><\/p>\n\n\n\nKuigi Eesti viiuliprofessori Johannes Karl Paulseni (1879\u20121945) nimi on eesti muusikutele ja muusikaajaloolastele tuttav, pole tema elu ja tegevust seni s\u00fcsteemselt uuritud ja j\u00e4\u00e4dvustatud. Oma doktorit\u00f6\u00f6ga \u201cProfessor Johannes Paulseni viiuli\u00f5pilaste repertuaar ja esitusstiil 1930. aastatel Eestis\u201d soovisin anda panuse selle t\u00fchimiku t\u00e4itmiseks, mis kuulub vaieldamatult Eesti keelpilliajaloo huvitavamate peat\u00fckkide hulka. T\u00f6\u00f6 fookuses on olnud eelk\u00f5ige Johannes Paulseni ja tema \u00f5pilaste tegevuse interpretatsiooniline pool, mille k\u00e4igus anal\u00fc\u00fcsisin s\u00e4ilinud helisalvestuste ja artiklite p\u00f5hjal eesti viiuldajate m\u00e4ngutehnika ja esitusstiili ning v\u00f5rdlesin sama perioodi teiste riikide nimekate viiuldajate m\u00e4nguga. Samuti puudutasin oma t\u00f6\u00f6s Paulseni eluk\u00e4iku ja pedagoogilist panust. L\u00e4bi t\u00f6\u00f6tatud materjali hulk oli v\u00e4ga suur ja selle tulemusena kujunes detailsem pilti professor Paulseni viiuli\u00f5pilaste repertuaarivalikutest, m\u00e4ngutehnilisest v\u00f5imekusest ning nende asetumisest rahvusvahelisele taustale.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Vajalikud andmed kogusin uurimist\u00f6\u00f6 jaoks riigiarhiivist, Eesti teatri- ja muusikamuuseumist, raamatutest ja ajakirjadest, Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu fonoteegist ja ka juba olemasolevatest t\u00f6\u00f6dest Paulseni kohta. Valminud uurimus v\u00f5imaldab tutvuda seni avalikkusele v\u00e4he tuntud s\u00fcstematiseeritud allikmaterjalidega Eesti viiuldajate tegevusest 1930. aastatel. T\u00f6\u00f6 sisaldab ka nii Paulseni kui ka tema \u00f5pilaste repertuaaritabeleid, kus on v\u00e4lja toodud k\u00f5ik teadaolevad esitatud teosed, kontserdipaigad ja kontsertide toimumisaeg. Doktorit\u00f6\u00f6ga kaasas olevatelt CD-delt saab kuulata tervikteostega helisalvestusi, mille p\u00f5hjal on v\u00f5imalik paremini hinnata sel perioodil valitsenud esitusstiili omadusi.<\/p>\n\n\n\n
Toon v\u00e4lja m\u00f5ned keelpillim\u00e4ngualased m\u00f5isted, mis olid 1930. aastate m\u00e4ngustiili juures olulised: glissando<\/em> ehk vasakus k\u00e4es erinevate positsioonivahetuste kuuldavalt ja libistades v\u00e4ljam\u00e4ngimine ja sellega tihedalt seotud portamento<\/em>-positsioonivahetuste t\u00e4is ja pooliku glissando<\/em>\u2019ga v\u00e4lja m\u00e4ngimine, samuti portato<\/em>, mis omakorda t\u00e4hendab poognaga iga noodi r\u00f5hutatult v\u00e4ljatoomist legato<\/em>-kaare all. K\u00f5igil neil oli sel ajal esituskunstis palju suurem kaal kui t\u00e4nap\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\nXX sajandi alguses valitses Euroopa viiuli\u00f5petuses kaks koolkonda: virtuoossele esitusstiilile ja m\u00e4ngutehnikale r\u00f5hku panev Prantsuse-Belgia koolkond ning stiililiselt konservatiivsem ja klassikalisem Saksa viiulikoolkond. M\u00f5lemad p\u00e4rinevad m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatuslikult pedagoogiliselt samast isikust: Giovanni Battista Viottist (1755\u20121824). Seet\u00f5ttu nende kahe koolkonna erinevused tegelikult kuigi suured polnudki ning 1930. aastatel v\u00f5ib n\u00e4ha nende j\u00e4rk-j\u00e4rgulist \u00fchtlustumist.<\/p>\n\n\n\n
Tallinna j\u00f5udsid erinevate viiuli\u00f5petuste m\u00f5jutused teadaolevalt eelk\u00f5ige Peterburi konservatooriumi kaudu, kus viiulikooli alusepanijaks oli Saksa koolkonnast p\u00e4rit Leopold Auer (1845\u20121930) ja Moskva konservatooriumi kaudu, kus T\u0161ehhi p\u00e4ritolu viiulipedagoogi Jan H\u0159\u00edmal\u00fd (1844\u20121915) \u00f5pilasena l\u00f5petas 1907. aastal h\u00f5bemedaliga ka Johannes Paulsen. H\u0159\u00edmal\u00fd \u00f5pilase Stanis\u0142aw Barcewiczi juures omakorda \u00f5ppinud, p\u00f5hiliselt Odessas tegutsenud Pjotr Stoljarski (1871\u20121944) \u00f5pilaste hulka kuulusid David Oistrahh, Boris Goldstein, Jelizaveta Gilels ja Mihhail Fichtenholz, kes olid 1937. aastal Br\u00fcsseli rahvusvahelisel viiulim\u00e4ngijate konkursil (praegune Br\u00fcsseli kuninganna Elisabethi nimeline konkurss) Eesti viiuldajate konkurendid ja saavutasid seal auhinnalisi kohti.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4iesti uudsena k\u00e4sitlesin Johannes Paulseni tegevust interpreedi ja dirigendina, mida pole siiani sellises mahus uuritud. Kasutasin selleks p\u00f5hiliselt teatri- ja muusikamuuseumi fondides asuvaid kontserdikavu, kokku 27, ja koostasin nende p\u00f5hjal Paulseni repertuaari tabelid. Samuti tuginesin p\u00f5gusalt Paulseni \u00f5pilaste Roman Matsovi ja Vladimir Alum\u00e4e meenutustele. Uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus selgus, et Paulsen esitas 1926. aastal Tallinna Mustpeade majas koos dr Oskar van Riesemanniga (1880\u20121934) kontserdisarjas \u201cBeethoven-Zyklus\u201d k\u00f5ik k\u00fcmme Beethoveni viiulisonaati. Paulsen juhatas Tallinna konservatooriumi \u00f5pilasorkestrit ja dirigeeris ka teisi kollektiive kohalikus muusikaelus v\u00e4ljaspool \u00f5ppet\u00f6\u00f6d. Samuti kuulus Paulsen 1924. aastal loodud Eesti akadeemilise helikunstnike seltsi (praeguse heliloojate liidu) asutajaliikmete hulka, seltsi \u00fcks eesm\u00e4rke oli propageerida kodumaist kammermuusikat.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4iesti omaette valdkond on professor Paulseni pedagoogiline t\u00f6\u00f6. Seal kogetu inspireeris meie tolleaegseid viiuldajaid j\u00e4rjest enam pingutama. Paulseni tuntumad \u00f5pilased olid Vladimir Alum\u00e4e (1917\u20121979), Zelia Aumere-Uhke (1919\u20121998), Hubert Aumere (1913\u20121976), Carmen Prii-Berendsen (1917\u20121991) ja Evi Liivak (1924\u20121996). Teave Paulseni viiuliklassis esitatud repertuaari ja t\u00f6\u00f6stiili kohta on enamasti kirjeldav, p\u00e4rinedes tema \u00f5pilaste ja \u00f5pilaste \u00f5pilaste m\u00e4lestustest. Oma t\u00f6\u00f6s anal\u00fc\u00fcsisin kavalehtede p\u00f5hjal \u00f5pilaste 1930. aastate repertuaari, mille alusel komplekteerisin \u00fclal nimetatud Paulseni \u00f5pilaste repertuaaritabelid. Need n\u00e4itavad \u00fchelt poolt professori maitset, andes samas detailse \u00fclevaate tema \u00f5pilaste m\u00e4nguv\u00f5imekusest. Uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus tuli v\u00e4lja ka noore Vladimir Alum\u00e4e viis seni teadmata esinemist avalikel kontsertidel aastatel 1935\u20121938.<\/p>\n\n\n\n
Eraldi t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib professor Paulseni viiuli\u00f5pilaste osalemine 1930. aastatel rahvusvahelistel viiulikonkurssidel Viinis (1932), Varssavis (1935) ja Br\u00fcsselis (1937). Mu t\u00f6\u00f6s on alapeat\u00fckk, mis kirjeldab Eesti viiuldajate osav\u00f5ttu nendest konkurssidest ja nende kajastamist ajakirjanduses. Hubert Aumere sai Viini konkursil, kus osales kokku 191 viiuldajat 42 riigist, \u00fcheksanda koha. Samal konkursil saavutas auhinnalise neljanda koha hiljem maailmakuulus viiuldaja Ginette Neveu (1919\u20121949). Hubert Aumere jaoks oli edukas ka Varssavis Henryk Wieniawski 100. s\u00fcnniaastap\u00e4evale p\u00fchendatud viiuldajate konkurss, kus ta sai kaheksanda preemia. Sellel konkursil valitsenud k\u00f5rgest tasemest annab aimu Hubert Aumerest l\u00f5ppj\u00e4rjestuses k\u00f5rgema koha saanud viiuldajate nimed: esikoha p\u00e4lvis Ginette Neveu ja teisele kohale tuli David Oistrahh (1908\u20121974).<\/p>\n\n\n\n
1930. aastate viiuldajate esitusstiili anal\u00fc\u00fcsides v\u00f5rdlesin heli\u00fclesv\u00f5tteid ja nende ajastule iseloomulike v\u00e4ljendusvahendite kasutamist. Eestis on neist aastatest kahjuks v\u00e4ga v\u00e4he salvestusi. Olemasolevatest sain v\u00f5rrelda Vladimir Alum\u00e4e, Zelia Aumere-Uhke ja Carmen Prii-Berendseni m\u00e4ngu nende kaasaegsete tunnustatud viiuldajate Nathan Milsteini (1904\u20121992), David Oistrahhi, Josef Hassidi (1923\u20121950) jt m\u00e4ngustiiliga. ERR-i fonoteegi vanadest materjalidest tegin arhivaarse avastuse \u2013 Paganini viiulikontserdi nr 1 seni teadmata salvestuse Zelia Aumere-Uhke ja Ringh\u00e4\u00e4lingu orkestri esituses Olav Rootsi dirigeerimisel (t\u00f5en\u00e4oliselt aastast 1941). Karin Prii-Berendseni puhul anal\u00fc\u00fcsisin tema esituses Artur Kapi \u201cViimset pihti\u201d ning Vladimir Alum\u00e4e osas Artur Lemba \u201cArmastuse poeemi\u201d.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5iki Eesti interpreete ja nende salvestusi sain v\u00f5rrelda m\u00f5ne teise autori meloodiliselt sarnase palaga \u00fclal nimetatud v\u00e4lismaiste viiuldajate esituses. Nii valisin Lemba \u201cArmastuse poeemi\u201d paralleelteoseks Glucki \u201cMeloodia\u201d ooperist \u201cOrpheus ja Eurydike\u201d ja Artur Kapi \u201cViimse pihi\u201d v\u00f5rdlusteoseks Massenet\u2019 \u201cMeditatsiooni\u201d ooperist \u201cTha\u00efs\u201d. V\u00f5rdlesin salvestusi tooni tekitamise, artikulatsiooni, rubato, vibrato, glissando, portamento<\/em> ning portato<\/em> aspektidest. Kahjuks s\u00f5ltuvalt salvestuste p\u00e4ritolust \u2013 restaureeritud heli\u00fclesv\u00f5tted ning restaureerimata salvestused rahvusringh\u00e4\u00e4lingust ja erakogust \u2013 oli heli kvaliteet v\u00e4ga eba\u00fchtlane. \u00d5nneks oli siiski v\u00f5imalik hinnata k\u00f5igi interpreetide isikup\u00e4rast esitusstiili ja nii sai kild-killu haaval selgemaks sellele perioodile omased esitusmaneerid. K\u00f5ik kasutatud helin\u00e4ited on kuulatavad mu doktorit\u00f6\u00f6ga kaasas oleval kahel CD-l. Samuti kasutasin Eesti viiuldajate ajalooliste esituste ja v\u00f5rdlusmaterjaliks valitud paralleelteoste iseloomustamiseks noodin\u00e4iteid. Uurimuse tulemus n\u00e4itas pillim\u00e4nguliste oskuse j\u00e4rgi, et Eesti viiuldajad kvalifitseerusid igati tolleaegsete tippm\u00e4ngijate hulka.<\/p>\n\n\n\nKuna heli\u00fclesv\u00f5tteid oli v\u00e4he s\u00e4ilinud, uurisin lisaks professor Paulseni viiuli\u00f5pilaste kohta sel perioodil avaldatud kontserdiarvustusi, kus Eesti tolleaegsed muusikakriitikud Eduard Visnapuu, Karl Leichter, Anton Kasemets, Theodor Lemba ja Artur Lemba j\u00e4lgisid suure huviga noorte interpreetide arengut. Selliseid artikleid v\u00f5ib leida pea k\u00f5igis selle aja t\u00e4htsamates v\u00e4ljaannetes nagu P\u00e4evaleht, Postimees, Uus Eesti, Eesti S\u00f5na, Vaba Maa ja saksakeelses ajalehes Revaler Zeitung. Valdavalt olid Paulseni \u00f5pilaste kontsertide arvustused positiivsed ja neis v\u00f5is selgelt tajuda kriitikute k\u00f5rgeid ootusi noorte m\u00e4ngutaseme ja tuleviku osas.<\/p>\n\n\n\n
\u00dche p\u00f5nevaima avastusena tooksin v\u00e4lja andmed Hubert Aumere hilisematest kontsertidest suheldes Berliini filharmoonikute arhiiviga. Kuigi need kontserdid j\u00e4\u00e4vad minu uurimist\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletud ajaperioodist v\u00e4lja, v\u00e4\u00e4rib siiski t\u00e4helepanu, et Hubert Aumere m\u00e4ngis 1947. aastal tervelt neljal korral Brahmsi viiulikontserti Berliini filharmoonikutega. See fakt oli meie muusikaloos siiani t\u00e4iesti teadmata.<\/p>\n\n\n\n
Oma doktorit\u00f6\u00f6 kokkuv\u00f5ttena v\u00f5in kinnitada, et t\u00e4nu professor Johannes Paulseni k\u00f5rgetasemelisele pedagoogilisele t\u00f6\u00f6le oli 1930-ndatel aastatel Eestis arvestatav r\u00fchm h\u00e4id noori viiuldajaid, kelle professionaalsed oskused vastasid igas osas ajastu k\u00f5rgeimatele n\u00f5uetele. Paulseni \u00f5pilaste \u00f5pilastena veel praegugi t\u00f6\u00f6tavate pedagoogide ja nende \u00f5pilaste kaudu on Paulseni p\u00e4randi m\u00f5ju tuntav ka meie praegusele viiulim\u00e4ngukultuurile.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eesti viiuldajate meisterlikkus 1930. aastatel ja edu v\u00e4lismaal. Professor Johannes Paulseni koolkond. Marie-Helen Aavakivi, viiuldaja9. detsember 2019 Viide originaalile: https:\/\/www.ajakirimuusika.ee\/single-post\/2019\/12\/09\/eesti-viiuldajate-meisterlikkus-1930-aastatel-ja-edu-v\u00e4lismaal-professor-johannes-paulsen Kuigi Eesti viiuliprofessori Johannes Karl Paulseni (1879\u20121945) nimi on eesti muusikutele ja muusikaajaloolastele tuttav, pole tema elu ja tegevust seni s\u00fcsteemselt uuritud ja j\u00e4\u00e4dvustatud. Oma doktorit\u00f6\u00f6ga \u201cProfessor Johannes Paulseni viiuli\u00f5pilaste repertuaar ja esitusstiil 1930. aastatel …<\/p>\n
Artikkel ajakirjas Muusika<\/span> Read More »<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_mi_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[21],"tags":[],"class_list":["post-424","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia"],"aioseo_notices":[],"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"admin","author_link":"https:\/\/marieaavakivi.com\/?author=1"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Eesti viiuldajate meisterlikkus 1930. aastatel ja edu v\u00e4lismaal. Professor Johannes Paulseni koolkond. Marie-Helen Aavakivi, viiuldaja9. detsember 2019 Viide originaalile: https:\/\/www.ajakirimuusika.ee\/single-post\/2019\/12\/09\/eesti-viiuldajate-meisterlikkus-1930-aastatel-ja-edu-v\u00e4lismaal-professor-johannes-paulsen Kuigi Eesti viiuliprofessori Johannes Karl Paulseni (1879\u20121945) nimi on eesti muusikutele ja muusikaajaloolastele tuttav, pole tema elu ja tegevust seni s\u00fcsteemselt uuritud ja j\u00e4\u00e4dvustatud. Oma doktorit\u00f6\u00f6ga \u201cProfessor Johannes Paulseni viiuli\u00f5pilaste repertuaar ja esitusstiil 1930. aastatel…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/424","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=424"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/424\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":773,"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/424\/revisions\/773"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=424"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=424"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=424"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}