Professor Johannes Paulsen (1879\u20131945). Autor\/allikas: Parikase foto ETMM-i kogust<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\nProfessor Johannes Karl Paulsen (1879\u20131945) on \u00fcks nendest, kellel oli otsustav roll Eesti professionaalse viiulim\u00e4ngu koolkonna rajamisel. Kuigi Eesti professionaalne viiulim\u00e4ngu koolkond oli 20. sajandi esimestel aastak\u00fcmnetel veel suures osas kujunemisj\u00e4rgus, oli see siiski pedagoogide ja interpreetide kaudu \u00fchenduses arengutega mujal maailmas. Teadaolevalt toimus aastatel 1920\u20131940 Eestis just suuresti t\u00e4nu instrumendi\u00f5petuse institutsionaliseerimisele h\u00fcppeline m\u00e4ngutehniline areng ja huvi pillim\u00e4ngu \u00f5ppimise vastu oli v\u00e4ga suur.<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4esolevas artiklis toetun oma 2019. aasta kevadel kaitstud doktorit\u00f6\u00f6le “Professor Johannes Paulseni viiuli\u00f5pilaste repertuaar ja esitusstiil 1930. aastatel Eestis” ja ettekandele konverentsil “Olavi Sild 70” (Eesti muusikaakadeemia, 12. X 2019). Vaatlesin doktorit\u00f6\u00f6s professor Paulseni \u00f5pilaste repertuaari ajavahemikus 1930\u20131940 ning nende m\u00e4ngustiili. Keskendusin tema tuntumate \u00f5pilaste Vladimir Alum\u00e4e (1917\u20131979), Zelia Aumere-Uhke (1919\u20131989), Carmen Prii-Berendseni (1917\u20131991), Hubert Aumere (1913\u20131976) ja Evi Liivaku (1924\u20131996) repertuaarile ning anal\u00fc\u00fcsisin Alum\u00e4e, Z. Aumere-Uhke ja Prii-Berendseni interpretatsioonistiili. Minu t\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks oli n\u00e4idata Eesti viiulim\u00e4ngukoolkonna kujunemist rahvusvahelisel taustal. T\u00e4nu anal\u00fc\u00fcsimaterjali detailirohkusele \u00f5nnestus mul esmakordselt p\u00f5hjalikumalt kaardistada professor Paulseni ja tema tuntumate viiuli\u00f5pilaste tegevust 1930. aas\u00adtate Eestis.<\/p>\n\n\n\n
Eesti varalahkunud viiuldaja Olavi Silla (1949\u20132003) 70. s\u00fcnniaastap\u00e4evale p\u00fchendatud konverentsi ettekandes keskendusin baltisaksa p\u00e4ritolu viiuliprofessori Johannes Paulseni elule ja tegevusele, demonstreerimaks j\u00e4rjepidevust meie professionaalse viiulim\u00e4ngukunsti arengus. Olavi Silla viiuli\u00f5ppej\u00f5uks kunagises Tallinna riiklikus konservatooriumis (praegune Eesti muusika- ja teatriakadeemia), mille Sild l\u00f5petas 1973. aastal, oli Paulseni \u00f5pilane ja hilisem professor Vladimir Alum\u00e4e.1<\/sup> Tallinna muusikakeskkoolis, mille Sild l\u00f5petas 1968. aastal, oli tema \u00f5petajaks aga Alum\u00e4e \u00f5pilane Ivi Tivik. Olavi Silla teiseks \u00f5ppej\u00f5uks TRK-s oli samuti Alum\u00e4e \u00f5pilane ja hilisem professor Mare Teearu.<\/p>\n\n\n\nJohannes Paulseni elust <\/h3>\n\n\n\n
Professor Johannes Paulsen oli tegev nii interpreedi, dirigendi kui pedagoogina. Ta oli rahvuselt sakslane ja s\u00fcndis 13. veebruaril 1879 Poltaava kubermangus Krement\u0161ugi linnas Ukrainas. Kuueaastaselt kaotas ta oma isa, kes oli m\u00e4nginud ka heal tasemel viiulit, ja ema kolis lastega 1885. aastal Tallinna. Johannes Paulsen \u00f5ppis Tallinna Nikolai I g\u00fcmnaasiumis (praegune Gustav Adolfi nim g\u00fcmnaasium) ja j\u00e4tkas stipendiaadina Moskva konservatooriumis, mille l\u00f5petas 29-aastaselt 1907. aastal h\u00f5bemedaliga viiuli erialal Jan H\u0159imal\u00fd (1844\u20131915) klassis. Lisaks viiulile \u00f5ppis ta samas ka kompositsiooni Sergei Tanejevi (1856\u20131915) juures. \u00d5pingute ajal t\u00e4iendas ta end M\u00fcnchenis aastail 1905\u20131906 ja k\u00e4is tunde andmas Alice Segali eramuusikakoolis, mis tegutses Tallinnas aastatel 1903\u20131917.<\/p>\n\n\n\n
P\u00e4rast konservatooriumi l\u00f5petamist j\u00e4i Paulsen kuni 1912. aastani Moskvasse, kus tegutses viiuli\u00f5petaja, kammermuusiku ja dirigendina ning \u00f5petajana professor I. Protopopovi eramuusikakoolis (1906\u20131912), Miikaeli kiriku reaalkoolis ja Moskva kaubanduslike teaduste akadeemias (1910\u20131911). Peale selle m\u00e4ngis ta Vene Keiserliku Muusika\u00fchingu keelpillikvartetis (1907\u20131909), kuulus Moskva Kammermuusika Seltsi juhatusse (1908\u20131912) ja dirigeeris ka s\u00fcmfooniakontserte. Hiljem suundus Paulsen Viini, kus tema \u00f5petajaks sealses muusikaakadeemias sai aastail 1912\u20131914 silmapaistev dirigent ja muusikategelane Franz Schalk. Alates 1914. aastast elas Paulsen kaks aastat Bakuus, kus paar aastat varem (1912) oli avatud suurep\u00e4rase akustikaga filharmoonia saal. Paulsen juhatas Bakuus s\u00fcmfooniaorkestrit (1914\u20131915) ja oli sealse kammermuusika seltsi dirigent (1914\u20131916). Bakuust naasis Paulsen Tallinna, kus j\u00e4tkas tegevust \u00f5petaja, solisti ja kammermuusikuna.<\/p>\n\n\n\n
1919. aastal loodud Tallinna k\u00f5rgemas muusikakoolis (aastast 1923 Tallinna konservatoorium) hakkas Paulsen tegutsema \u00f5ppej\u00f5una neljas fakulteedis: viiul, algteooria ja solfed\u017eo, kammermuusika ning orkester. 1925. aastal sai Paulsen konservatooriumi professoriks, olles \u00fchtlasi orkestriklassi juhataja ja dirigent. Alates 1935. aastast oli ta ka keelpilliosakonna juhataja. Tallinnas t\u00f6\u00f6tades oli Paulsen \u00f5pilaste, kaas\u00f5ppej\u00f5udude ja v\u00e4lismaa kultuuritegelaste seas v\u00e4ga hinnatud. Ta oli \u00fchtlasi ka andekas organisaator, tegutsedes aktiivselt mitmetes kammermuusikaalastes ettev\u00f5tmistes. Nii aitas ta kaasa Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi t\u00f6\u00f6le, olles selle asutajaliige 1924. aastal, kuuludes aastaid seltsi juhatusse ja juhendades selle keelpillikvartetti. Seltsi \u00fclesandeks oli kammermuusika edendamine ja propageerimine laiemale kuulajaskonnale. Samal ajal oli Paulsen ka Tallinna Saksa Kammermuusika Seltsi kunstiline juht. Hiljem, aastatel 1933\u20131940 kuulus ta Eesti kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali valitsusse.<\/p>\n\n\n\n
Baltisakslaste \u00fcmberasumise (Um\u00adsied\u00adlung<\/em>’i) k\u00e4igus asus Johannes Paulsen hiljem elama Saksamaa okupeeritud Poola alale, kus j\u00e4tkas t\u00f6\u00f6d pedagoogina Posenis (Pozna\u0144is). Viimased aastad elas Paulsen L\u00fcbeckis, kus ta suri 17. novembril 1945.<\/p>\n\n\n\nProfessor Paulseni tegevus interpreedi ja dirigendina <\/h3>\n\n\n\n
Eespool mainitust kumab selgelt l\u00e4bi Paulseni harukordne mitmek\u00fclgsus ja v\u00f5ime tegutseda aktiivselt mitmes muusikavaldkonnas. Eesti teatri- ja muusikamuuseumis on Paulsenit mainivaid kavalehti s\u00e4ilinud minu andmetel kokku kaksk\u00fcmmend seitse. K\u00f5ige varasem Paulsenit mainiv kavaleht j\u00e4\u00e4b aastasse 1920 ja teadaolevalt hiliseim aastasse 1939, mil Paulsen lahkus Eestist. Enamus ETMM-is s\u00e4ilinud kavadest (seitseteist) j\u00e4\u00e4vad 1920. aastatesse.<\/p>\n\n\n\n
Paulsenit v\u00f5is n\u00e4ha interpreedina esinemas nii viiuli- kui vioolam\u00e4ngijana. Tema repertuaaris olid Ludwig van Beethoveni, Johannes Brahmsi, Pjotr T\u0161aikovski, Christian Sindingu, aga ka eesti heliloojate Heino Elleri, Artur Kapi, Artur Lemba ja Enn V\u00f5rgu teosed. On m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et Paulsen kandis n\u00e4iteks koos Tallinnast p\u00e4rit pianisti ja muusikateadlase dr Oskar von Riesemanniga (1880\u20131934) ette kolmel j\u00e4rjestikusel kontserdil k\u00f5ik Beethoveni viiulisonaadid. V\u00e4hemalt \u00fcks nendest kontsertidest (kavas nimetatud kui “Beethoven-Zyklus”, 1926) toimus Tallinnas Mustpeade majas. Brahmsi loomingust esitas Paulsen n\u00e4iteks \u00fchel kammerkontserdil koos Artur Lemba ja Alfred von Glehniga (1858\u20131927) Tallinna Mustpeade majas Trio op.<\/em> 101 c<\/em>-moll. 1928. aastal m\u00e4ngis Paulsen T\u0161aikovski Kvartetis nr 2 op.<\/em> 22 F<\/em>-duur 1. viiulit (2. viiul \u2014 Herbert Laan, vioola \u2014 Sandro Sorgato, t\u0161ello \u2014 Karl Bachblum). Koos Artur Lembaga esitas sama koosseis Sindingi Kvinteti op.<\/em> 5.<\/p>\n\n\n\nEesti heliloomingust m\u00e4ngis Paulsen Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi (EAHS) korraldatud kammermuusika kontserdil 1927. aasta 27. aprillil Artur Lembaga (klaver) Elleri Viiulisonaati nr 1 a-<\/em>moll (1922). Samal kontserdil toimus Enn V\u00f5rgu Kvarteti g<\/em>-moll (1926) esiettekanne koosseisuga Johannes Paulsen (1. viiul), Rudolf Milli (2. viiul), Sandro Sorgato (vioola) ja Raimond B\u00f6\u00f6cke (t\u0161ello). Peale selle esines Paulsen veel 1927. aasta 27. aprilli kontserdil A. Kapi Kvintetis cis-<\/em>moll ja \u00fchel teisel Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi kammerkontserdil. 23. juunil 1933 esines ta vioolaga Lemba Seksteti c<\/em>-moll (1932) ettekandel. Menukaid kontserte andis ka kvartett koosseisus Joannes Paulsen, Rudolf Milli, Herbert Laan ja Raimond B\u00f6\u00f6cke. Sellest k\u00f5igest v\u00f5ime j\u00e4reldada, et esmajoones esitas Paulsen Beethoveni teoseid ja 19. sajandi romantilist muusikat ning erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ras ta oma kaasaegsetele eesti heliloojatele ja aitas kaasa uue heliloomingu tutvustamisele.<\/p>\n\n\n\nS\u00e4ilinud kavalehtede p\u00f5hjal oli Paulsen viiuldaja ja vioolam\u00e4ngijana v\u00e4ga tegev ning mitte v\u00e4hem polnud teda sel perioodil n\u00e4ha ka dirigendina. Nimelt oli Paulsen ETMM-i kavalehtede p\u00f5hjal seotud eelk\u00f5ige Tallinna konservatooriumi kontsertidega, mis toimusid reeglina Estonia kontserdisaalis. Tihti osales neil \u00fcritustel ka konservatooriumi \u00f5pilasorkester, mida juhatas teiste dirigentide seas just Paulsen. Selliseid kontserdikavasid, kus Paulseni nimi esineb nii konservatooriumi \u00f5ppej\u00f5u kui ka dirigendina, on minu andmetel s\u00e4ilinud kokku kaheksateist. Eraldi v\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist, et neist \u00fchel Paulsen ainult juhatab konservatooriumi keelpilliorkestrit ehk \u00fckski tema \u00f5pilane ei esine, ja teisel puhul on tegemist konservatooriumi poolt tema 60. s\u00fcnnip\u00e4evale p\u00fchendatud juubelikontserdiga Estonia kontserdisaalis 12. veebruaril 1939, kus Paulsen astus \u00fcles samas m\u00e4nginud keelpilliorkestri dirigendina. Orkester oli kokku pandud konservatooriumi kasvandikest ja tema endistest \u00f5pilastest.<\/p>\n\n\n\n
Vaadeldes l\u00e4hemalt Paulseni repertuaari dirigendina, selgub, et barokiajastu heliloojatest dirigeeris ta Johann Sebastian Bachi (1685\u20131750), Jean-Philippe Rameau’d (1683\u20131764), Giuseppe Tartinit (1692\u20131770) ja Tomaso Antonio Vitalit (1663\u20131745). Viini klassikutest juhatas Paulsen nii Beethoveni kui ka Mozarti teoseid. Beethoveni loomingust tulid ettekandele avam\u00e4ng balletile “Prometheus” op.<\/em> 43, avam\u00e4ng “Egmont” op. <\/em>84, Viiulikontsert D<\/em>-duur op.<\/em> 61 ja S\u00fcmfoonia nr 2 D<\/em>-duur op.<\/em> 36 I osa. Eraldi v\u00f5ib v\u00e4lja tuua Beethoveni Viiulikontserdi esituse Estonia kontserdisaalis 4. m\u00e4rtsil 1931, kui solistiks oli Paulseni \u00f5pilane Eevalt Turgan (1909\u20131961). Kogu teos k\u00f5las tervikuna (Fritz Kreisleri kadentsiga) konservatooriumi \u00f5pilaste s\u00fcmfooniaorkestriga Paulseni dirigeerimisel. Mozarti teostest juhatas Paulsen muu hulgas S\u00fcmfoonia D<\/em>-duur
I osa (arvatavasti KV 504, “Praha s\u00fcmfoonia”) ja Avam\u00e4ngu ooperile “Figaro pulm”.<\/p>\n\n\n\nLisaks sellele dirigeeris Paulsen nii romantilist kui ka impressionistlikku repertuaari. Tema kavades n\u00e4eme j\u00e4rgmisi heliloojaid: Franz Schubert, Felix Mendelssohn-Bartholdy, Fr\u00e9d\u00e9ric Chopin, Giuseppe Verdi, Richard Wagner, Bed\u0159ich Smetana, Anton Rubinstein, Brahms, T\u0161aikovski, Anton\u00edn Dvo\u0159\u00e1k, Edvard Grieg, Marco Enrico Bossi, L\u00e9on Bo\u00ebllmann, Claude Debussy, Aleksandr Glazunov, Jean Sibelius, Albert Roussel, Maurice Ravel jt. Suure osa Paulseni dirigeeritud teostest moodustasid Estonia kontserdisaalis \u00f5pilas\u00f5htutel kavas olnud instrumentaalkontserdid. Brahmsi Viiulikontserti D<\/em>-duur op.<\/em> 77 dirigeeris Paulsen n\u00e4iteks 1936. aasta 2. aprillil. Solistidena astusid siis \u00fcles professor Papmehli \u00f5pilane Arved Jakobi (1914\u20132011) ja Paulseni enda \u00f5pilane Eduard Poolakene (1914\u20132003). Jakobi esitas viiulikontserdi esimese ning Poolakene teose teise ja kolmanda osa. Glazunovi Viiulikontserti dirigeeris ta kahel korral \u2014 11. jaanuaril 1925 Estonia orkestriga, solistiks Paulseni \u00f5pilane Rudolf Milli (1903\u20131969), ligi k\u00fcmmekond aastat hiljem aga m\u00e4ngis Paulseni \u00fcks silmapaistvamaid \u00f5pilasi Vladimir Alum\u00e4e Glazunovi Viiulikontserti konservatooriumi orkestriga 2. aprillil 1936. Sellel konservatooriumi XVII \u00f5ppeaasta \u00f5pilas\u00f5htul m\u00e4ngiti veel Glazunovi Klaverikontserti op.<\/em> 92 ja “Kontsertvalssi” nr 1 op.<\/em> 47 D<\/em>-duur. Kuigi esialgu plaaniti selle kavavalikuga t\u00e4histada tagantj\u00e4rele Glazunovi 70. s\u00fcnnip\u00e4eva, kujunes kontsert leinaavalduseks Prantsusmaal 21. m\u00e4rtsil 1936 surnud heliloojale. Kahel korral v\u00f5eti kavva ka Bossi Orelikontsert
op. <\/em>100. Bo\u00ebllmanni teos “S\u00fcmfoonilised variatsioonid” op.<\/em> 23 tuli esitusele koos professor B\u00f6\u00f6cke \u00f5pilase t\u0161ellisti Karl Lambiga 1931. aastal. Chopini teostest juhatas Paulsen Klaverikontserti nr 1 op.<\/em> 11 e<\/em>-moll I osa. A. Rubin\u00adsteini Klaverikontserti nr 4 op.<\/em> 70 d<\/em>-moll I osa dirigeeris Paulsen 1924. aastal, soleeris professor Theodor Lemba \u00f5pilane Niina Murrik-Polonsky (1897\u20131947). Vokaalnumbritest v\u00f5iks nimetada aariat Verdi ooperist “La traviata” (kavalehel pole m\u00e4rgitud, milline aaria).<\/p>\n\n\n\nOrkestriteostest juhatas Paulsen kahel korral Griegi tuntud s\u00fciti “Holbergi aegadest” op.<\/em> 40, T\u0161aikovski s\u00fciti balletist “Luikede j\u00e4rv” (1925. aastal), Smetana s\u00fcmfoonilist pilti “Vltava” (“Moldau”), Wagneri Avam\u00e4ngu ooperile “N\u00fcrnbergi meisterlauljad” ja \u00fcksikuid osi Sibeliuse s\u00fcidist “Kuningas Kristian II” op.<\/em> 27. Huvitav ettev\u00f5tmine toimus Estonia kontserdisaalis 1932. aasta m\u00e4rtsis, mil konservatooriumi s\u00fcmfooniaorkester m\u00e4ngis prantsuse muusikat Alliance Fran\u00e7aise<\/em>’i Tallinna komitee korraldatud \u00fcritusel, sh v\u00e4ga menukalt Raveli “Boolerot”. Sama komitee organiseeris kontserdi ka 1934. aasta 19. aprillil, et toetada Alliance<\/em> Fran\u00e7aise<\/em>’i kursusi ja konservatooriumi puudust kannatavaid \u00f5pilasi. Paulsenil oli siis v\u00f5imalus dirigeerida Tallinna konservatooriumi ja Raadio Ringh\u00e4\u00e4lingu \u00fchendatud s\u00fcmfooniaorkestrit. Solistina astus mainitud kontserdil \u00fcles prantsuse lauljanna sopran In\u00e8s Jouglet, kes oli eelneval aastal v\u00f5itnud grand prix’<\/em> rahvusvahelisel lauluv\u00f5istlusel Viinis. Kontserdil k\u00f5lasid eranditult prantsuse heliloojate helit\u00f6\u00f6d ja Paulsen dirigeeris neist j\u00e4rgmisi teoseid: Raveli “Pavaan” (“Pavane pour une Infante D\u00e9funte”), Debussy “V\u00e4ike s\u00fcit”, Rousseli 3. s\u00fcmfoonia op.<\/em> 42 g<\/em>-moll ja fragmendid Rameau ooperist “Dardanus”. Eesti heliloojate teostest dirigeeris Paulsen Juhan Aaviku kantaati “P\u00fchendus”, Lemba Klaverikontserti nr 2 (2. aprillil 1936, solist Karin Prii), Johan Tamvergi Fuugat g-<\/em>moll ja Adolf Vedro laulu “\u00c4mblik” (sama teos esitati 2. aprillil 1936 solist Irma Eieriga). Kolmel korral dirigeeris Paulsen Enn V\u00f5rgu heliloomingut: Variatsioonid viiulile ja keelpilliorkestrile “Kui ma olin v\u00e4iksekene” k\u00f5lasid \u00f5pilas\u00f5htul 14. mail 1926. aastal ja ka V\u00f5rgu helit\u00f6\u00f6de \u00f5htul (t\u00e4pne aeg on teadmata), kui soleeris Rudolf Milli. Viimasel kanti Paulseni dirigeerimisel ette veel V\u00f5rgu “Adagio” keelpilliorkestrile.<\/p>\n\n\n\nM\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rib, et Paulsen esines dirigendina ja juhatas mitmeid vokaalsuurvorme ka v\u00e4ljaspool \u00f5ppet\u00f6\u00f6d. N\u00e4iteks Estonia orkestri 19. rahvakontserdil Estonia kontserdisaalis dirigeeris ta Mendelssohn-Bartholdy avam\u00e4ngu “Ruy Blas” op.<\/em> 95. Beethoveni 100. surma-aastap\u00e4eva puhul 1927. aasta m\u00e4rtsis korraldasid Tallinna saksa lauluseltsid kahel p\u00e4eval tema “Missa solemnise” ettekanded Estonia kontserdisaalis Estonia orkestri osav\u00f5tul ja Paulseni dirigeerimisel. 15. jaanuaril 1928 dirigeeris Paulsen aga Tallinna Kaarli kirikus Dvo\u0159\u00e1ki teost “Stabat mater” solistidele, koorile ja orkestrile op.<\/em> 58. Kontserdil esines Estonia orkester ja solistideks olid Olga Torokoff-Tiedeberg (sopran), Irmgard Badendieck-Unger (alt), Arnold Wissmann (Aarne Viisimaa, tenor) ja Karl Viitol (bass). Juba \u00fcksnes see v\u00e4ike \u00fclevaade professor Paulseni tegevusest n\u00e4itab tema panust Eesti muusikaellu ja muusikaharidusse ning on t\u00f5enduseks tema igak\u00fclgsest kompetentsusest nii interpreedi, dirigendi kui ka pedagoogina.<\/p>\n\n\n\nPaulseni \u00f5pilased Vladimir Alum\u00e4e ja Zelia Aumere-Uhke<\/h3>\n\n\n\n
\u00dches oma 60. s\u00fcnnip\u00e4eva puhul antud intervjuus 1939. aastal mainib Paulsen, et “ei m\u00e4leta enam k\u00f5iki oma \u00f5pilaste nimesid \u2014 neid on olnud v\u00e4ga palju, \u00fcle saja\u2026”. \u00d5pilaste suur hulk ei ole \u00fcllatav, kui arvestada, et tema pedagoogit\u00f6\u00f6 algas juba 1905. aasta paiku Alice Segali eramuusikakoolis Tallinnas, r\u00e4\u00e4kimata lugematutest eratundidest.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgnevalt peatun professor Paulseni kahel tunnustatud \u00f5pilasel. Need on Vladimir Alum\u00e4e ja Zelia Aumere-Uhke, kes m\u00f5lemad l\u00f5petasid Paulseni viiuliklassi 1937. aastal. Tooksin siinkohal v\u00e4lja ka nende l\u00f5puaktusel esitatud teosed \u2014 Alum\u00e4el oli kavas Paganini Viiulikontsert nr 1 D<\/em>-duur ja Zelia Aumere-Uhkel Brahmsi Viiulikontserdi II ja III osa.<\/p>\n\n\n\nPlaadikogumikul “Eesti helisalvestised. Ajaloolised helisalvestised aastast 1939 12-l CD-l koos raamatuga” (EMTA 2009) k\u00f5lab noore Vladimir Alum\u00e4e esituses 1939. aastal salvestatud Artur Lemba “Armastuse poeem”. Pianisti isik pole teada, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt musitseerib koos Alum\u00e4ega Olav Roots. Alum\u00e4e esitas s\u00e4ilinud kavalehtede andmetel seda teost samal aastal kolmel korral: veebruaris Kaunases, mais Tallinnas ja juunis Helsingis. Siinkohal meenutan, et arhivaarsete helisalvestiste kindlakstegemisel oli seoses viiuldajatega raskusi. EMTA keelpillimuusika osakonna \u00f5ppej\u00f5udude \u00fchisel arutelul omistati esitus Alum\u00e4ele.<\/p>\n\n\n\n
Vladimir Alum\u00e4e<\/strong> alustas viiuli\u00ad\u00f5pingutega Johannes Paulseni juures 1929. aastal ja tegutses p\u00e4rast Paulseni viiuliklassi l\u00f5petamist (1937) tema assistendina. J\u00e4rgnevalt t\u00e4iendas Alum\u00e4e ennast aastatel 1938\u20131939 stipendiaadina Carl Fleschi juures Londonis. Alum\u00e4e esines l\u00e4bi elu soolokavadega ja orkestrisolistina ning teda peetakse oma ajastu \u00fcheks silmapaistvamaks Eesti viiuldajaks. Samas oli ta aastaid ka \u00fcks Eesti muusikahariduse juhtfiguure, tegutsedes lisaks \u00f5ppej\u00f5ut\u00f6\u00f6le mitut puhku Tallinna konservatooriumi rektorina. Esmakordselt tuli Alum\u00e4el rektori kohuset\u00e4itja \u00fclesannetes olla 1941. aastal vaid 23\u201324-aastasena, hiljem uuesti aastatel 1944\u20131948 ja 1964\u20131970. Hilisemal eluperioodil, 1970\u20131977 oli Alum\u00e4e keelpillikateedri juhataja, kusjuures professorina t\u00f6\u00f6tas ta juba aastast 1945.<\/p>\n\n\n\nViiuldaja Zelia Aumere-Uhke<\/strong> astus Tallinna konservatooriumi 1926. aastal. Alguses \u00f5ppis ta k\u00fcll Alfred Papmehli, kuid hiljem Johannes Paulseni viiuliklassis, mille l\u00f5petas, nagu varem mainisin, 1937. aastal.<\/p>\n\n\n\n1940. aastal okupeeris N\u00f5ukogude Venemaa Eesti, j\u00e4rgnes Saksa okupatsioon aastatel 1941\u20131944. 1942. aastal t\u00e4iendas Aumere-Uhke ennast Salzburgis professor V\u00e1\u0161a P\u0159\u00edhoda juures ja j\u00e4i Saksa okupatsiooni ajal Eestisse. 1944. aastal emigreerus ta Rootsi, kus sai 1958. aastal Rootsi riigi kuningliku stipendiumi t\u00e4iend\u00f5ppeks Luzernis Wolf\u00adgang Schneiderhani meistrikursustel. Aastatel 1959\u20131966 t\u00f6\u00f6tas Aumere-Uhke Luzerni konservatooriumi \u00f5ppej\u00f5una ja m\u00e4ngis Luzerni festivali kammerorkestris. 1966. aastal naasis ta Rootsi, kus tegutses aktiivselt nii viiuli\u00f5petaja kui ka solisti ja kammermuusikuna.<\/p>\n\n\n\n
Teise helin\u00e4itena nimetaksin omapoolset arhivaarset leidu ERR-i fonoteegist, Zelia Aumere esituses Niccolo Paganini Viiulikontserti nr 1 (I osa). Ringh\u00e4\u00e4lingu orkestrit (praegune ERSO) juhatab sellel Olav Roots. Helisalvestis p\u00e4rineb t\u00f5en\u00e4oliselt 1941. aastast.<\/p>\n\n\n\n
Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ime Vladimir Alum\u00e4e ja Zelia Aumere-Uhke n\u00e4itel v\u00e4ita, et 1930. aastate Eestis oli hea viiulim\u00e4ngukool, mis suutis omas ajas edukalt v\u00f5istelda mujal Euroopas valitsenud koolkondadega.<\/p>\n\n\n\n
Konkursid <\/h3>\n\n\n\n
Professor Paulseni pedagoogilise t\u00f6\u00f6 tulemuslikkust 1930. aastatel iseloomustab ilmekalt fakt, et mitmed tema parimad viiuli\u00f5pilased osalesid edukalt esimestel rahvusvahelistel viiulikonkurssidel: 1932. aastal Viinis, 1935. aastal Varssavis toimunud rahvusvahelisel Henryk Wieniawski 100. s\u00fcnniaastap\u00e4evale p\u00fchendatud viiuldajate konkursil ja 1937. aastal Br\u00fcsselis toimunud Ysa\u00ffe-nimelisel rahvusvahelisel viiulikonkursil. Nimelt saavutas 1932. aastal Viinis \u2014 kus v\u00f5istluses osales 191 viiuldajat 42 riigist ja noorim osav\u00f5tja oli viieaastane, enamus aga siiski \u00fcle 20 \u2014 tema \u00f5pilane Hubert Aumere \u00fcheksanda koha. \u017d\u00fcriisse kuulusid George Enescu, Carl Flesch, Jen\u00f6 von Hubay, Jan Kubel\u00edk, V\u00e1\u0161a P\u0159\u00edhoda jt tunnustatud viiuldajad. 1935. aastal Varssavis toimunud rahvusvahelisel Henryk Wieniawski 100. s\u00fcnniaastap\u00e4evale p\u00fchendatud viiuldajate konkursil tuli Hubert Aumere kaheksandaks. H. Aumerest vaid \u00fche koha v\u00f5rra k\u00f5rgema, seitsmenda koha sai 12-aastane Ida Haendel ja esikoha p\u00e4lvis tookord Ginette Neveu. Samal konkursil sai teise koha hiljem maailmakuulsaks saanud David Oistrahh. 1937. aastal Br\u00fcsselis toimunud Ysa\u00ffe-nimelisel rahvusvahelisel viiulikonkursil (alates 1951. aastast Kuninganna Elizabethi nimeline konkurss, mis on \u00fcks vanimaid ja prestii\u017esemaid konkursse maailmas) esindasid Eestit juba viis noort Paulseni juures \u00f5ppinud interpreeti: Hubert Aumere, Zelia Aumere-Uhke, Vladimir Alum\u00e4e, Evi Liivak ja Villem \u00d5unapuu.<\/p>\n\n\n\n
Kuigi eestlased Br\u00fcsselis esimesest voorust edasi ei p\u00e4\u00e4senud, j\u00e4id nad mitmele \u017e\u00fcriiliikmele positiivselt silma ning nende edasine tegevus ja areng interpreedina v\u00f5is j\u00e4tkuda uuel tasandil. Muu hulgas saadi kutseid minna \u00f5ppima v\u00e4lismaale tuntud pedagoogide viiuliklassidesse, mida ka kasutati. Nagu meenutab Vladimir Alum\u00e4e oma 1979. aasta artiklis Johannes Paulsenist, “v\u00f5tsid Br\u00fcsselis esinenud eesti viiuldajad j\u00e4rgnevail aastail meeleldi oma meisterkursustele ka sealsed \u017e\u00fcrii liikmed J. Thibaud ning C. Flesch. Viimane avaldas auditooriumi ees k\u00f5rget tunnustust professor J. Paulseni perfektsele koolile, lisades, et edaspidises t\u00f6\u00f6s tuleb pear\u00f5hk asetada interpretatsioonilise silmaringi laiendamisele”. Fleschi tunnustusest Paulseni pedagoogilisele t\u00f6\u00f6le k\u00f5neleb ka j\u00e4rgnev Alum\u00e4e meenutus tolleaegses Uudislehes, kui ta oli t\u00e4iendanud end aastatel 1938\u20131939 Londonis Fleschi juures stipendiaadina: “Minu eelk\u00e4ijaks [Fleschi juures eneset\u00e4iendamisel] oli aastate eest Hubert Aumere. Viimast m\u00e4letas Carl Flesch h\u00e4sti. Kui olin talle paar pala ette m\u00e4nginud, p\u00e4ris ta minult, kas ka minu \u00f5petajaks on olnud prof Paulsen. Saades jaatava vastuse, andis Carl Flesch v\u00e4ga tunnustava hinnangu meie viiulikoolile.”1 <\/sup><\/p>\n\n\n\nKokkuv\u00f5tteks <\/h3>\n\n\n\n
Tulles taas konverentsi peapersooni Olavi Silla juurde, soovin veel kord esile t\u00f5sta tema sidet minu ettekande peategelase professor Johannes Paulseniga. Paulseni \u00fche tuntuima viiuli\u00f5pilase Vladimir Alum\u00e4e juhendamisel, kes oma \u00f5petajat v\u00e4ga k\u00f5rgelt hindas ja sageli oma ettekannetes ja meenutustes puudutas, l\u00f5petas Olavi Sild 1973. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi.<\/p>\n\n\n\n
Loetlen siinkohal \u00fcles professor Paulseni tuntumad \u00f5pilased koos l\u00f5petamise aastaga Tallinna konservatooriumis: Eevalt Turgan (1931), Hubert Aumere (1932), Vladimir Alum\u00e4e (1937), Zelia Aumere-Uhke (1937), Villem \u00d5unapuu (1938), Carmen Prii-Berendsen (1939), Evi Liivak (1939) jt.<\/p>\n\n\n\n
Professor Vladimir Alum\u00e4e tuntumatest \u00f5pilastest tooksin esimesena v\u00e4lja tunnustatud dirigendi Roman Matsovi (1917\u20132001), Eesti Raadio s\u00fcmfooniaorkestri (praeguse ERSO) peadirigendi aastatel 1950\u20131963, kes l\u00f5petas Alum\u00e4e viiuliklassi 1940, olles eelnevalt kuni Paulseni lahkumiseni Eestist 1939 tema \u00f5pilane. Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel l\u00f5petasid tema \u00f5pilastest Endel Lippus (1951), Harald Aasa (1957), Ivi Tivik (1964), Mare Teearu (1965), Tiiu Pe\u00e4ske (1970), Niina Murdvee (1973), Olavi Sild (1973), Mirjam Kerem (1976), Urmas Vulp (1977) jt. Professor Alum\u00e4e \u00f5pilaste \u00f5pilastest v\u00f5iks aga nimetada mitmeid Eesti noorema p\u00f5lvkonna viiuldajaid, mis n\u00e4itab meie praeguse viiulimaastiku sidemeid professor Paulseni alustatud t\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n\n\n\n
Allikad: <\/h3>\n\n\n\n
Eesti helisalvestised. Ajaloolised helisalvestised aastast 1939 12 CD-l koos raamatuga. Koost. Kadri Steinbach ja Urve Lippus. EMTA muusikateaduse osakond 2009.<\/p>\n\n\n\n
Marie-Helen Aavakivi 2019. Professor Paulseni viiuli\u00f5pilaste repertuaar ja esitusstiil 1930. aastatel Eestis. T\u00f6\u00f6 doktorikraadi kaitsmiseks, Eesti muusika- ja teatriakadeemia.<\/p>\n\n\n\n
Muusikalisi lehek\u00fclgi I. Kogumik, koostanud Priit Kuusk. Tallinn: Eesti Raamat 1979.<\/p>\n\n\n\n
Viide:<\/strong><\/p>\n\n\n\n1 <\/sup>Uudisleht, 15. II 1939.<\/em><\/p>\n\n\n\nToimetaja: Kerttu Kaldoja<\/p>\n\n\n\n
Allikas: Teater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Professor Johannes Paulseni elust, kontserditegevusest ja tuntumatest \u00f5pilastest Marie-Helen Aavakivi19.01.2020 12:51 Viide originaalile: https:\/\/kultuur.err.ee\/1025705\/professor-johannes-paulseni-elust-kontserditegevusest-ja-tuntumatest-opilastest Professor Johannes Karl Paulsen (1879\u20131945) on \u00fcks nendest, kellel oli otsustav roll Eesti professionaalse viiulim\u00e4ngu koolkonna rajamisel. Kuigi Eesti professionaalne viiulim\u00e4ngu koolkond oli 20. sajandi esimestel aastak\u00fcmnetel veel suures osas kujunemisj\u00e4rgus, oli see siiski pedagoogide ja interpreetide kaudu \u00fchenduses arengutega mujal …<\/p>\n
Artikkel prof. Johannes Paulsenist ajakirjas TMK<\/span> Read More »<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_mi_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[21],"tags":[],"class_list":["post-421","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meedia"],"aioseo_notices":[],"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"admin","author_link":"https:\/\/marieaavakivi.com\/?author=1"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Professor Johannes Paulseni elust, kontserditegevusest ja tuntumatest \u00f5pilastest Marie-Helen Aavakivi19.01.2020 12:51 Viide originaalile: https:\/\/kultuur.err.ee\/1025705\/professor-johannes-paulseni-elust-kontserditegevusest-ja-tuntumatest-opilastest Professor Johannes Karl Paulsen (1879\u20131945) on \u00fcks nendest, kellel oli otsustav roll Eesti professionaalse viiulim\u00e4ngu koolkonna rajamisel. Kuigi Eesti professionaalne viiulim\u00e4ngu koolkond oli 20. sajandi esimestel aastak\u00fcmnetel veel suures osas kujunemisj\u00e4rgus, oli see siiski pedagoogide ja interpreetide kaudu \u00fchenduses arengutega mujal…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/421","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=421"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/421\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":553,"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/421\/revisions\/553"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=421"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=421"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/marieaavakivi.com\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=421"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"\"](\"https:\/\/marieaavakivi.com\/wp-content\/uploads\/2021\/07\/e9c82d_506ef5858e7d45229232de98b8de7668mv2_d_1586_1878_s_2-253x300.png\")
<\/a>