![\"\"](\"http:\/\/www.temuki.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/Kaupo_Kikkas_2021_05m111col-200x300.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nKaupo Kikkas oktoobris 2021. Sinu kunst fotograafina tuleb esile oma kindla stiiliga, mis on selgelt \u00e4ra tuntav. Aeg-ajalt avaldab keegi sotsiaalmeedias foto iseendast v\u00f5i m\u00f5nest kollektiivist, aga kui autorit pole m\u00e4rgitud, tekib ikka k\u00fcsimus: kes tegi? Oma \u00fcllatuseks olen enamasti \u00e4ra arvanud, kui autoriks oled sina.<\/strong><\/p>\n\n\n\n See on v\u00e4ga suur tunnustus. Kui sinu fotomaterjaliks on teine inimene, teine isiksus, siis l\u00e4htub fotosessioon alati temast, see keerleb \u00fcmber tema. Aga et panna kuhugi natukene ka iseennast nii, et see j\u00e4\u00e4b \u00e4ratuntavaks v\u00f5i m\u00e4rgatavaks \u2014 siin on v\u00f5imalik v\u00e4ga kergesti \u00fcle doseerida. \u00dcks kli\u0161eelik lause \u00fctleb, et \u201esa n\u00e4ed alati modellis fotograafi\u201d, aga minu jaoks seisneb ilu just \u00f5ige tasakaalu otsimises. Kui ma kedagi portreteerin, j\u00e4\u00e4b see alati selle teise isiksuse pildiks. See k\u00f5ik p\u00f6\u00f6rdub aga pea peale, kui ma teen oma kunsti. Sellisel juhul v\u00f5in sellele isiksusele anda mingi t\u00e4iesti uue kuue, olemuse ja karakteri ning luua illusiooni.<\/p>\n\n\n\n Mulle meeldib v\u00e4ga sinu m\u00f6\u00f6dunud j\u00f5ulude ajal ilmunud raamat \u201eKuidas pildistada inimesi\u201d. Sa kirjutad \u00fches peat\u00fckis, et sa oled see, keda pildistad. Kas seletaksid selle veidi rohkem lahti?<\/strong><\/p>\n\n\n\n See on tegelikult parafraas v\u00e4itest \u201eSa oled see, mida sa s\u00f6\u00f6d\u201d. Kui tahad olla oma \u017eanris v\u00e4ga tugev, siis sa muutud. Nii nagu koerad ja peremehed l\u00e4hevad \u00fchte n\u00e4gu, muutud sa mingil moel nende inimeste sarnaseks, keda sa portreteerid \u2014 mis on iseenesest kingitus. Sul on v\u00f5imalus nende k\u00e4est \u00f5ppida, neid austada, neid armastada ja nad v\u00f5tavad vastukaaluks sind enda sekka. Loodusfotograafid ei l\u00e4he k\u00fcll just rebase n\u00e4gu, aga nad l\u00e4hevad looduse n\u00e4gu. Kui vaadata p\u00fchendunud loodusfotograafe, kes on oma t\u00f6\u00f6d teinud nelik\u00fcmmend-viisk\u00fcmmend aastat, siis nad on t\u00f5epoolest teiste fotograafide seast \u00e4ra tuntavad \u2014 nende olek, n\u00e4gu ja maailmavaade on seotud nende visuaalse loominguga.<\/p>\n\n\n\n Oled \u00f6elnud aastaid tagasi intervjuus \u201ePostimehele\u201d (28. I 2010): \u201eMa eelistaksin olla vaid portreefotograaf, sest minu jaoks on k\u00f5ikidest foto\u017eanritest k\u00f5rgeim keskkonnaga portreefoto, mis \u00fchendab endas persooni, tema tausta ja jutustab meile \u00fche loo (\u2026), aga Eestis on v\u00f5imatu \u00fchele \u017eanrile p\u00fchenduda, siin peavad k\u00f5ik laiemalt tegutsema.\u201d Kas sul on praegu endiselt esikohal portreefoto v\u00f5i on su eelistused vahepealsete aastatega kaldunud uuemate ja moodsamate kunsti\u017eanrite poole, nagu n\u00e4iteks audio-visuaalne ja installatsioonikunst?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Praegu on see mulle v\u00e4ga huvitav peeglisse vaatamise koht. Kui me r\u00e4\u00e4gime fotograafi t\u00f6\u00f6st, siis minu jaoks on inimese keskkond ja tema loo kokkupanemine k\u00f5rgeim, mida fotograafia saab pakkuda \u2014 selles on nii inimest kui ka midagi metaf\u00fc\u00fcsilist, mis selle inimesega alati koos k\u00e4ib. Olen \u00fcli\u00f5nnelik, et saan t\u00e4na, \u00fcksteist aastat hiljem \u00f6elda, et ma teengi t\u00e4pselt seda, mida tahan. \u00dcksteist aastat tagasi pildistasin ma pulmi, \u00fcritusi, firmadele ametiportreesid\u2026 Ainus, mis mind siis lohutas, oli see, kui m\u00e4rkasin oma lemmikillustraatorite v\u00f5i -kunstnike biograafiaid lugedes, et ainult \u00fcksikud said kohe p\u00e4riselt p\u00fchenduda oma armastatud ja m\u00f5ningatel juhtudel jumaldatud t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n\n\n\n
Harri Rospu foto<\/em><\/p>\n\n\n\n